Month: January 2020

Lennusadama Jahisadam

Üldine info

lennusadama jahisadam

Lennusadama alal tegutseb ka eraldiseisev jahisadam. Selle sadama tegevust korraldab Eesti Meremuuseum, ning paikneb Tallinna lahe lääneküljel. Kogu akvatoorium on kaitstud lainemurdjatega ning kogu pindala on ligemale 200 000 ruutmeetrit. Paatide või jahtidega on võimalik nii öelda parkida kokku kümne erineva kai ääres vastavalt kokkuleppele. Nendest kaidest viis tükki on ujuvkaid, mis tähendab, et vajadusel on võimalik neid liigutada ja ruumi teha ka suurematele alustele. Lisaks väikelaevadele ja eraklientidele on kaid koduks ka muuseumilaevadele, kellest ilmselt kõige väärikam on ligi saja aastane jäämurdja Suur Tõll. Isikutele, kes soovivad territooriumil peatuda on loodud 50 kohta külalissadamas.

Sadama tööaeg

Sadamas teenindatakse aluseid ööpäevaringselt ning seitsmel päeval nädalas. Navigatsioonihooajal on korrapidaja tööaeg alates kella üheksast hommikul kuni kella seitsmeni õhtul. Selleks hooajaks peetakse ajaakent 1.maist kuni 30.oktoobrini. Liiklust ja parkimist korraldab sadamaalal korrapidaja või kindlaks määratud isik. Maksimaalne liikumisekiirus on piiratud viie kilomeetrini tunnis ning kiirust ületades jätab sadam endale õiguse alust mitte teenindada. Sadamaalal on lubatud autodele vaid lühiajaline peatumine kuni 30 minutit kauba või asjade laadimiseks. Peale laadimist tuleb kõik muu ära viia kõrval asuvasse parklasse, et ka järgmised saaksid enda soovitud asjad pardale võtta. Kõik, kes viibivad territooriumil on kohustatud jälgima reegleid ning näiteks on vajalik hoida puhtust ja täita keskonna alaseid nõudeid. Õnnetuse juhtumise korral tuleb kohselt teavitada sellest kaptenit või korrapidajat, kes vastutab sadama heaolu eest.

Teenused

Peamiselt kasutatakse sadamat sildumiseks, ning inimeste mandrile tulekut. Samuti on võimalik alust varustada puhta joogiveega ning täita ka elektrivarud ja generaatorid. Lisaks eelnevale on samuti võimalik ennast pesta ja külastada tualetti. Soovi korral on võimalik sadamas ka oma veesõidukit talveks hoiustada ning kasutada juhtmevaba internetti. Lastele on olemas ka mänguväljak, seniks kuni alus järgmiseks retkeks valmis pannakse. Kui peatus on pikem, siis miks ka mitte läbi minna Meremuuseumist. Muuseum on igapäevaselt avatud ning eksponaate on igale maitsele. Kes soovib saab külastada Eesti ainukest allveelaeva Lembitut või jäämurdjat Suurt Tõllu. Laevale on võimalik sadama poolt tellida ka erinevaid remont- või värvimistöid ja vajadusel ka tuukritöödega. Tuukritööd on abiks, kui on kahtlus, et millegile otsa sõites võis alus viga saada ning ei ole enam turvaline järgmistel sõitudel.

Vastutus

Kõik sadama territooriumil viibivad isikud on kohustatud täitma sadama pidaja või korrapidaja korraldusi ning jälgima kõiki reegleid ja nõudeid, mis on esitatud. Õnnetuse korral millega tekitati kahju sadamale või mõnele alusele, mis sadamas on sildunud tuleb kahju korvata. Kahju korvamine toimub vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Samuti tuleb õnnetusest koheselt teavitada ka sadama vastutavat isikut, et selline olukord on juhtunud. Kõikide veesõidukite juhid või kaptenid, kes oma tegevuse või tegevusetuse tõttu tekitavad sadama territooriumil nafta või mõne reostuse on kohustatud sellest teavitama kohesel korrapidajat. Kui on selge millise mõõtmega reostus on, kohaldatakse trahv vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. Ise likvideerida reostust ei ole lubatud ning tihti nii käitudes tehakse asja hullemaks. Sadama töötajad vastutavad, vaid otseselt nende poolt tahtlikult tekitatud varalise kahju eest. Sadama vastutusse ei kuulu näiteks sadamas seisvate aluste heakord ja vara säilimine. Jättes oma vara sadamaalale olete selle eest ise vastutav ning kellegi poole pöörduda ei saa. Selle vastu soovitatakse kasutada pardakaameraid ja loota selle peale, et teised, sadamakülalised on heaperemehelikult hoidnud enda ja teiste vara.

No Comments

Categories: Merendus