Month: September 2019

Mis on Lennusadam?

Üldine Info

Tegemist on sadamaga Tallinna lahe ääres. Sadamas on märkimisväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mille puhul on tegemist rahvusvahelise ajaloomälestisega. Muuseumiks ümber ehitusega alustati 2007 aastal ning ligemale viis aastat hiljem oli võimalik vesilennukiga taas sinna maanduda. Viimati maandusid vesilennukid Lennusadamas 1940-ndatel aastatel. Muuseumis on rohkem kui 5000 ruutmeetrit pinda erinevatele eksponentidele – alustades väikestest laevadest ja lõpetades suurte ajalooliste laevadega. Väljaspool angaari on võimalik tutvuda väga paljude erinevate nii öelda muuseumi laevadega, mis on korrastatud ja kõigil huvilistel on võimalik neid seest ja väljast vaadata.

tallinna lennusadam

Muuseum

Muuseumi territooriumil on Lennusadama väliala, mis on avalik linnaruum ning kõigil huvilistel on võimalik seal ilma piletit ostmata tutvuda erinevate laevadega. Vesilennukite angaaris asuvasse muuseumisse ja muuseumilaevadele on sissepääs tasuline ning pilet on võimalik angaarist seest osta. Kindlasti ei tasuks unustada seda, et kuna tegemist on äärmiselt populaarse vaatamisväärsusega turistide sees, siis nädalavahetustel on rahvast palju. Võimaluse korral tasuks külastada muuseumit nädala sees ja hommikupoolsemal ajal. Vastasel juhul tuleb lihtsalt seista pikalt järjekorras, ning ei ole võimalik kõikide soovitud laevadeni jõuda. Piletikassa juurest on võimalik endale võtta ka erinevat infomaterjali, mis kirjeldab, kus mis paikneb ja mida on võimalik vaadata. Muuseumi alal on võimalik liikuda ka lapsevankrite ja ratastoolidega, ning kõigile on loodud juurdepääs. Ainukese erandina ei ole võimalik näiteks ratastooliga minna allveelaeva ja jäämurdjasse. Lemmikloomad tuleb koju jätta, kui tegemist ei ole pimeda juhtkoeraga või teenistuskoeraga. Pildistamine ja filmimine on lubatud igalpool ning sellepärast ei pea muretsema, küll aga on keelatud kommerts eesmärkidega piltide ja videote salvestamine. Angaari lähedal on ka suur parkimisplats, kuhu saad oma auto jätta, ning tegemist on ka tasuta parklaga.

Allveelaev Lembit

Aastal 1936 vette lastud allveelaev oli Eesti Mereväe uhkus ning praegusel hetkel on Lennusadama kõige olulisem ja enim külastatud eksponaat. Eriliseks teeb Lembitu see, et tegemist on Eesti esimese ja hetkeseisuga ka viimase allveelaevaga, mis on säilinud ning mida on võimalik külastada. Tegemist on äärmiselt suure eksponaadiga, ning kaalu poolest on ta võrdne enam, kui 500 sõiduauto kaaluga. Muuseumis on võimalik ettetellimisel tellida ka ekskursioon koos giidiga, kes jutustab tõestisündinud lugusi ja lihtsalt huvitavaid fakte selle laeva kohta. Kuna tegemist on sõjategevuses kasutatud allveelaevaga, siis lugusi on palju. Näiteks tutvustatakse, kuidas nägi välja meeskonna igapäevased toimingud ning kuidas ta lõpuks muuseumisse sattus. Kindlasti on tegemist ühe väga värvika allveelaevaga ning eestlaste jaoks tähtsa ajaloolise mälestisena.

 

Aurik-jäämurdja Suur Tõll

Tegemist on Eesti aurik-jäämurdjaga, mis on tänapäeval maailma suurim auru jõul töötav jäämurdja. Oma viimse puhkepaiga on ta leidnud Lennusadamas, ning on kõigile huvilistele avatud külastamiseks ja uudistamiseks. Oma teenistuse lõpetas laev aastal 1991, kui selle võttis üle Meremuuseum ja hakkas tegema taastustöid. Varasemalt on ta sõitnud erinevate lippude all vastavalt Eesti olukorrale, kuid peamiselt alati Eesti ja Venemaa aladel. Valmimise ajal oli tegemist maailma ühe kõige moodsama jäämurdjaga. Laev töötab söe abil ning selle jaoks on olemas tohutu 700 tonni mahutav söe ladu. Tööd tehes võis olla eelduslik kulu 3,5 tonni sütt tunnis, ehk laev sai tööd teha ligemale 200 tundi. Paljud laevaseadmed nagu näiteks ankrupeli käitati elektriga, mis oli 20.sajandi alguse kohta väga uuenduslik ja moderne. Lisaks kõigele muule olid olemas ka päästepaadid ning meetri paksust jääd lõhkudes oli laevakiirus umbes 5 sõlme.

No Comments

Categories: Merendus