Lennusadama Jahisadam

Üldine info

lennusadama jahisadam

Lennusadama alal tegutseb ka eraldiseisev jahisadam. Selle sadama tegevust korraldab Eesti Meremuuseum, ning paikneb Tallinna lahe lääneküljel. Kogu akvatoorium on kaitstud lainemurdjatega ning kogu pindala on ligemale 200 000 ruutmeetrit. Paatide või jahtidega on võimalik nii öelda parkida kokku kümne erineva kai ääres vastavalt kokkuleppele. Nendest kaidest viis tükki on ujuvkaid, mis tähendab, et vajadusel on võimalik neid liigutada ja ruumi teha ka suurematele alustele. Lisaks väikelaevadele ja eraklientidele on kaid koduks ka muuseumilaevadele, kellest ilmselt kõige väärikam on ligi saja aastane jäämurdja Suur Tõll. Isikutele, kes soovivad territooriumil peatuda on loodud 50 kohta külalissadamas.

Sadama tööaeg

Sadamas teenindatakse aluseid ööpäevaringselt ning seitsmel päeval nädalas. Navigatsioonihooajal on korrapidaja tööaeg alates kella üheksast hommikul kuni kella seitsmeni õhtul. Selleks hooajaks peetakse ajaakent 1.maist kuni 30.oktoobrini. Liiklust ja parkimist korraldab sadamaalal korrapidaja või kindlaks määratud isik. Maksimaalne liikumisekiirus on piiratud viie kilomeetrini tunnis ning kiirust ületades jätab sadam endale õiguse alust mitte teenindada. Sadamaalal on lubatud autodele vaid lühiajaline peatumine kuni 30 minutit kauba või asjade laadimiseks. Peale laadimist tuleb kõik muu ära viia kõrval asuvasse parklasse, et ka järgmised saaksid enda soovitud asjad pardale võtta. Kõik, kes viibivad territooriumil on kohustatud jälgima reegleid ning näiteks on vajalik hoida puhtust ja täita keskonna alaseid nõudeid. Õnnetuse juhtumise korral tuleb kohselt teavitada sellest kaptenit või korrapidajat, kes vastutab sadama heaolu eest.

Teenused

Peamiselt kasutatakse sadamat sildumiseks, ning inimeste mandrile tulekut. Samuti on võimalik alust varustada puhta joogiveega ning täita ka elektrivarud ja generaatorid. Lisaks eelnevale on samuti võimalik ennast pesta ja külastada tualetti. Soovi korral on võimalik sadamas ka oma veesõidukit talveks hoiustada ning kasutada juhtmevaba internetti. Lastele on olemas ka mänguväljak, seniks kuni alus järgmiseks retkeks valmis pannakse. Kui peatus on pikem, siis miks ka mitte läbi minna Meremuuseumist. Muuseum on igapäevaselt avatud ning eksponaate on igale maitsele. Kes soovib saab külastada Eesti ainukest allveelaeva Lembitut või jäämurdjat Suurt Tõllu. Laevale on võimalik sadama poolt tellida ka erinevaid remont- või värvimistöid ja vajadusel ka tuukritöödega. Tuukritööd on abiks, kui on kahtlus, et millegile otsa sõites võis alus viga saada ning ei ole enam turvaline järgmistel sõitudel.

Vastutus

Kõik sadama territooriumil viibivad isikud on kohustatud täitma sadama pidaja või korrapidaja korraldusi ning jälgima kõiki reegleid ja nõudeid, mis on esitatud. Õnnetuse korral millega tekitati kahju sadamale või mõnele alusele, mis sadamas on sildunud tuleb kahju korvata. Kahju korvamine toimub vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Samuti tuleb õnnetusest koheselt teavitada ka sadama vastutavat isikut, et selline olukord on juhtunud. Kõikide veesõidukite juhid või kaptenid, kes oma tegevuse või tegevusetuse tõttu tekitavad sadama territooriumil nafta või mõne reostuse on kohustatud sellest teavitama kohesel korrapidajat. Kui on selge millise mõõtmega reostus on, kohaldatakse trahv vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. Ise likvideerida reostust ei ole lubatud ning tihti nii käitudes tehakse asja hullemaks. Sadama töötajad vastutavad, vaid otseselt nende poolt tahtlikult tekitatud varalise kahju eest. Sadama vastutusse ei kuulu näiteks sadamas seisvate aluste heakord ja vara säilimine. Jättes oma vara sadamaalale olete selle eest ise vastutav ning kellegi poole pöörduda ei saa. Selle vastu soovitatakse kasutada pardakaameraid ja loota selle peale, et teised, sadamakülalised on heaperemehelikult hoidnud enda ja teiste vara.

No Comments

Categories: Merendus

Parimad Muuseumid Tallinnas – Neli Vaatamisväärsust

Otsid Tallinna parimaid muuseume? Siin on neli soovitust:

1. Eesti Vabaõhumuuseum

Eesti Vabaõhumuuseumi eesmärgiks on uurida ja koguda Eesti 18-20.sajandi külamiljööd ja arhitektuuri. Muuseum asutati 1957 aastal ning pisut hiljem eraldati muuseumile 66 hektari suurune maa-ala Tallinnas Kopli lahe ääres. Praegusel ajal on muuseumi lähedal erinevad hotellid ning ka Rocca al Mare kaubanduskeskus. Antud hetkel on muuseumi territoorium pisut suurem kui 70 hektarit ning eksponeeritakse ligemale 80 erinevat hoonet. Muuseum on kõigile huvilistele avatud aastaringselt ning suletud vaid kolmel päeval aastas. Sõltuvalt aastaajast on muuseumil ka pisut erinevad näitused ning kajastatakse seda, mis paremini sobib. Külastamine on sobilik kõikides vanustes inimestele ning ei tohiks jätta külmaks ühtegi eestlast. Võimalusel tasub külastada muuseumit ilusa ilmaga, sest enamus eksponaate on õues ning halva ilma korral on elamus kahvatu.

2. Lennusadama muuseum

eesti parimad muuseumid

Esmakordselt avas oma uksed muuseum 2012 aastal. Tegemist on Eesti Meremuuseumi poolt avatud muuseumiga, mis paikneb Lennusadama vesilennukite angaaris. Ehitustööd kestsid ligemale viis aastat ning selle käigus korrastati nii hoonet, kui ka selle ümbrust. Keskse tähendusega on muuseumi jaoks allveelaev Lembit, mis on Eesti läbi ajaloo ainus allveelaev. Praegusel hetkel on võimalik eksponaadi peal turnida ning vaadata sees ringi, kuidas elu allveelaevas on. Soovi korral on võimalik ka ettetellimisel saada giidiga tuuri, mille käigus jutustatakse lugusi allveelaeva kohta, ning kuidas ta lõpuks Lennusadamas lõpetas. Muuseum on seest jagatud seitsmeks erinevaks osaks. Lembitu kõrval on teine tähtis eksponaat kuulus briti vesilennuk Short 184 – tegemist on maailma ainukese elusuuruses koopiaga antud lennukist. Seda lennukit kasutati Teise Maailmasõja ajal, kuid kahjuks ühtegi originaali säilinud ei ole. Lisaks siseangaarile on muuseumis ka hulgaliselt muusemilaevu väliseksponentidena. Varasemalt olid kõik laevad erinevates kohtades, kuid peale Lennusadama taastamist on kõik ühte kohta kokku toodud, ning inimestel on võimalik nendega lähemalt tutvuda ja pildistada. Kõik laevad on korrastatud ning külalistele on kõik ruumid avatud.

3. Eesti Panga muuseum

Eesti Panga muuseumi puhul on tegemist Eesti Panga juures asuvast muusemist, kus tutvustatakse Eesti raha, selle ajalugu ning näidatakse kogu panga toimimist. Esmakordselt avas muuseum uksed 1997 aastal ning on üks esimesi taasiseseisvunud Eesti muuseume. Aastal 2012 läbis muuseum suure muutuse ning koliti vanadest ruumidest välja. Uued ruumid asuvad Aadlipanga ruumides ning varasema 180 ruutmeetri asemel on nüüd eksponaatidel ruumi 370 ruutmeetrit. Muuseumit külastades on võimalik saada põhjalik ülevaade raha rollist kogus ühiskonnas ning, kuidas näeb välja raha tootmine. Samuti on väljapanekul kõik rahatähed ja mündid, mis on Eesti algusaegadest peale käibel olnud või käibele plaanitud lasta. Seoses võimu muutusega on Eesti Pank olnud vahepeal ka venelaste võimu all. Paljud väljapanekud on interaktiivsed ning tõmbavad ligi ka nooremat vaatajaskonda. Eriliseks teeb muuseumi see, et kuigi tegemist on rahaga, siis sissepääs on kõigile tasuta.

4. Eesti Kunstimuuseum

Algselt loodi Eesti Kunstimuuseum aastal 1919. Eksponaatide seos on näha teoseid keskajast, kuni tänapäevase kunstini välja. Antud muuseumi koosseisu kuulub väga palju erinevaid muuseumi ning ilmselt rahva jaoks kõige tuntum neist on KuMu. Selle muuseumi puhul on tegemist äsja avatud suure muuseumiga, kus ühtlasi tegutsevad ka kunsti õppivad inimesed. Kokku on muuseumis ligemale 25000 ruutmeetrit pinda läbi mitme korruse. Maja on seitsme kordne, millest veel omakorda kaks tükki on maa all. Sellest muusemist leiab tegevust igas vanuses külastajale ning näitused muutuvad pidevalt. Oma avaruse ja ruumiküllusega on see ainulaadne Euroopas, ning külastajaid on üle kogu maailma.

 

No Comments

Categories: Merendus

Mis on Lennusadam?

Üldine Info

Tegemist on sadamaga Tallinna lahe ääres. Sadamas on märkimisväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mille puhul on tegemist rahvusvahelise ajaloomälestisega. Muuseumiks ümber ehitusega alustati 2007 aastal ning ligemale viis aastat hiljem oli võimalik vesilennukiga taas sinna maanduda. Viimati maandusid vesilennukid Lennusadamas 1940-ndatel aastatel. Muuseumis on rohkem kui 5000 ruutmeetrit pinda erinevatele eksponentidele – alustades väikestest laevadest ja lõpetades suurte ajalooliste laevadega. Väljaspool angaari on võimalik tutvuda väga paljude erinevate nii öelda muuseumi laevadega, mis on korrastatud ja kõigil huvilistel on võimalik neid seest ja väljast vaadata.

tallinna lennusadam

Muuseum

Muuseumi territooriumil on Lennusadama väliala, mis on avalik linnaruum ning kõigil huvilistel on võimalik seal ilma piletit ostmata tutvuda erinevate laevadega. Vesilennukite angaaris asuvasse muuseumisse ja muuseumilaevadele on sissepääs tasuline ning pilet on võimalik angaarist seest osta. Kindlasti ei tasuks unustada seda, et kuna tegemist on äärmiselt populaarse vaatamisväärsusega turistide sees, siis nädalavahetustel on rahvast palju. Võimaluse korral tasuks külastada muuseumit nädala sees ja hommikupoolsemal ajal. Vastasel juhul tuleb lihtsalt seista pikalt järjekorras, ning ei ole võimalik kõikide soovitud laevadeni jõuda. Piletikassa juurest on võimalik endale võtta ka erinevat infomaterjali, mis kirjeldab, kus mis paikneb ja mida on võimalik vaadata. Muuseumi alal on võimalik liikuda ka lapsevankrite ja ratastoolidega, ning kõigile on loodud juurdepääs. Ainukese erandina ei ole võimalik näiteks ratastooliga minna allveelaeva ja jäämurdjasse. Lemmikloomad tuleb koju jätta, kui tegemist ei ole pimeda juhtkoeraga või teenistuskoeraga. Pildistamine ja filmimine on lubatud igalpool ning sellepärast ei pea muretsema, küll aga on keelatud kommerts eesmärkidega piltide ja videote salvestamine. Angaari lähedal on ka suur parkimisplats, kuhu saad oma auto jätta, ning tegemist on ka tasuta parklaga.

Allveelaev Lembit

Aastal 1936 vette lastud allveelaev oli Eesti Mereväe uhkus ning praegusel hetkel on Lennusadama kõige olulisem ja enim külastatud eksponaat. Eriliseks teeb Lembitu see, et tegemist on Eesti esimese ja hetkeseisuga ka viimase allveelaevaga, mis on säilinud ning mida on võimalik külastada. Tegemist on äärmiselt suure eksponaadiga, ning kaalu poolest on ta võrdne enam, kui 500 sõiduauto kaaluga. Muuseumis on võimalik ettetellimisel tellida ka ekskursioon koos giidiga, kes jutustab tõestisündinud lugusi ja lihtsalt huvitavaid fakte selle laeva kohta. Kuna tegemist on sõjategevuses kasutatud allveelaevaga, siis lugusi on palju. Näiteks tutvustatakse, kuidas nägi välja meeskonna igapäevased toimingud ning kuidas ta lõpuks muuseumisse sattus. Kindlasti on tegemist ühe väga värvika allveelaevaga ning eestlaste jaoks tähtsa ajaloolise mälestisena.

 

Aurik-jäämurdja Suur Tõll

Tegemist on Eesti aurik-jäämurdjaga, mis on tänapäeval maailma suurim auru jõul töötav jäämurdja. Oma viimse puhkepaiga on ta leidnud Lennusadamas, ning on kõigile huvilistele avatud külastamiseks ja uudistamiseks. Oma teenistuse lõpetas laev aastal 1991, kui selle võttis üle Meremuuseum ja hakkas tegema taastustöid. Varasemalt on ta sõitnud erinevate lippude all vastavalt Eesti olukorrale, kuid peamiselt alati Eesti ja Venemaa aladel. Valmimise ajal oli tegemist maailma ühe kõige moodsama jäämurdjaga. Laev töötab söe abil ning selle jaoks on olemas tohutu 700 tonni mahutav söe ladu. Tööd tehes võis olla eelduslik kulu 3,5 tonni sütt tunnis, ehk laev sai tööd teha ligemale 200 tundi. Paljud laevaseadmed nagu näiteks ankrupeli käitati elektriga, mis oli 20.sajandi alguse kohta väga uuenduslik ja moderne. Lisaks kõigele muule olid olemas ka päästepaadid ning meetri paksust jääd lõhkudes oli laevakiirus umbes 5 sõlme.

No Comments

Categories: Merendus